Eestikeelne Piibel 1997
2. Moosese 35 Ja kõik naised, keda süda selleks sundis ja kes oskasid, ketrasid kitsekarvu.Aga ülemad tõid karneoolikive ja ilustuskive õlarüü ja rinnakilbi jaoks,
palsamit, õli valgustuseks ning võideõliks ja healõhnaliseks suitsutusrohuks.
Kõik Iisraeli lapsed, mehed ja naised, keda süda sundis tooma kõige valmistamiseks, mida Issand oli Moosese läbi käskinud teha, tõid Issandale vabatahtliku ohvri.
Psalm 35 Ülekohtused tunnistajad astuvad ette. Mida ma ei tea, seda nad küsivad minult.
Nad tasuvad head kurjaga; mu hing on maha jäetud.
Aga minul, kui nemad olid haiged, oli kotiriie kuueks; ma kurnasin oma hinge paastumisega; siis tulgu nüüd mu palve nende eest tagasi mu põue!
Nagu sõbra, nagu venna pärast ma käisin kurvalt, ja nagu see, kes oma ema leinab, olin ma nukralt kummargil.
Aga kui mina vääratasin, rõõmutsesid nad ja tulid kokku; nad tulid kokku minu vastu, need lööjad, keda ma ei tundnud; nad laimasid ega lõpetanud;
nad pilkasid mind ega jäänud vait, nad kiristasid hambaid mu peale.
Issand, kui kaua sa vaatad seda? Too välja mu hing nende laastamisest, mu ainuke noorte lõvide käest!
Siis ma tänan sind suures koguduses ja kiidan sind hulga rahva seas.
Ärgu minust rõõmustugu need, kes põhjuseta on mu vaenlased; ja kes mind asjata vihkavad, ärgu pilgutagu silmi!
Sest nemad ei räägi, mis rahu toob, vaid mõtlevad petlikke asju nende vastu, kes vaikselt elavad maa peal.
Nad ajasid suu ammuli mu vastu ja ütlesid: „Paras, paras! Me näeme oma silmaga!”
Sina, Issand, näed seda, ära ole vait! Issand, ära ole minust kaugel!
Ärka ja virgu, mu Jumal ja mu Issand, mõistma minule õiglast kohut ja ajama mu riiuasja!
Mõista mulle kohut oma õiglust mööda, Issand, mu Jumal! Ära lase neil rõõmutseda minust!
Ärgu nad öelgu oma südames: „Paras! Seda meie hing tahtis!” Ärgu nad öelgu: „Me oleme ta ära neelanud!”
Häbenegu ja kohmetugu ühtlasi need, kes rõõmustavad mu õnnetusest; saagu häbi ja teotus riietuseks neile, kes suurustavad mu vastu!
Hõisaku ja rõõmutsegu need, kellel on hea meel minu õigusest, ning öelgu alati: „Olgu kõrgesti ülistatud Issand, kellele meeldib oma sulase hea käekäik!”
Ja mu keel kõnelgu sinu õiglusest ja kiitku sind päevast päeva!
Apostlite 10 Aga järgmisel päeval, kui nad teed käies lähenesid linnale, läks Peetrus keskpäeva ajal katusele palvetama.
Ja talle tuli nälg ning ta tahtis midagi süüa. Aga kui talle süüa tehti, siis sündis, et ta oli nagu endast ära
ja nägi taeva avatud olevat ja sealt laskuvat anuma otsekui suure lina, mida nelja nurka pidi maa peale lasti.